Mis on vitamiin D?

D-vitamiinil on organismis väga mitmekülgset toimet omav sekosteroidne hormoon. Omades olulist rolli toidust sisalduva kaltsiumi imendumisel ning reguleerides niimoodi organismi kaltsiumi tasakaalu.

D-vitamiini referentsväärtused:

<25 nmol/l – defitsiit

25-50 nmol/l – ebapiisav

50-250 nmol/l – piisav

>250 nmol/l – toksiline

 

Milline on D-vitamiini roll kehas?

D-vitamiinil on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. Vitamiini D vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. See võib põhjustada väga erinevaid terviseprobleeme – luud hõrenevad ja kaotavad oma mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ning lagunevad, lihaste (sh ka südamelihase) funktsioon halveneb.

Mis haigused on seotud D-vitamiini vähesusega?

  • Täiskasvanutel võivad luudemuutused viia osteoporoosi ja luumurdude tekkeni.

  • Lastel ja noortel soodustab D-vitamiini vähesus luustiku arenguhäirete väljakujunemist. Madal tase võib tingida osteomalaatsiat ja rahhiiti, Osgood-Schlatteri tõbe, Sinding-Larsen-Johansseni tõbe, Schauer- manni tõbe, harva ka idiopaatilist juveniilset (laste) osteoporoosi. D- vitamiini puudusel on oluline roll ka ühe raske liigeshaiguse – Perthese tõve – tekkel. Selle haiguse kõrgem levimus on põhjamaades, kus tingituna Päikese madalast intensiivsusest on D-vitamiini vähesus laialt levinud probleem (ekvatoriaalpiirkondades seda haigust ei esine).

  • D-vitamiinil on roll lihase kontraktsioonijõu tagamises. Seetõttu võib vitamiini vähesus tingida lisaks luude probleemidele ka noorsportlastel madalamat sooritusvõimet ja eakatel inimestel sagedasemaid kukkumisi ja luumurde.

Kust keha D-vitamiini saab?

Vitamiin D vähesuse puhul on häiritud eelkõige kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest – Tervisekontroll ja Tervisesportlane Pluss pakettide hinnas.

D-vitamiini toodetakse spontaanselt nahas päikese UVB kiirte toimel ja suvekuudel sellest ka piisab vajaliku D-vitamiini saamiseks. Eestis (59°N) on Päike D-vitamiini allikana kasutatav 3–4 kuud aastas. Valdava aja (septembrist maini) on siinsed UVB kiirguse intensiivsused nahas vitamiini sünteesi käivitamiseks liiga madalad, mistõttu on kindlasti vajalik talve ja kevadkuudel leida endale D-vitamiini lisaallikas.

Kellel on vitamiini puuduse risk suurim?

Eriti kõrge on D-hüpovitaminoosi risk inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad suvel vähe väljas (eakad ja liikumispuudega inimesed). Vanematel inimestel kahaneb lisaks ka D-vitamiini tootmisvõime nahas märkimisväärselt kahaneb.

Hüpovitaminoosi riski tõstab füüsiline aktiivsus, kuna sportides ja palju liikudes kulutavad lihasrakud oma tööks olemasolevat D-vitamiini reservi. Risk on suurim sisealade sportlastel, kes piirduvad vaid saalitreeningutega (pallimängud, esteetiliste spordialade noorsportlased, ujujad jt).

Terviseuuringud.ee järgmised paketid sisaldavad vitamiin D analüüsi:

Tervisekontroll Pluss

Tervisesportlane Pluss